13. Peatükk: Loodus, nautija ja teadvus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 13.33


yathā sarva-gataḿ saukṣmyād
ākāśaḿ nopalipyate
sarvatrāvasthito dehe
tathātmā nopalipyate


yathā — nagu; sarva-gatam — kõikeläbiv; saukṣmyāt — olemuse peenekoelisuse tõttu; ākāśam — taevas; na — mitte kunagi; upalipyate — seguneb; sarvatra — kõikjal; avasthitaḥ — asetsev; dehe — kehas; tathā — nii; ātmā — hing; na — mitte kunagi; upalipyate — seguneb.

TÕLGE

Kuna taevas on olemuselt peenekoeline, ei segune see mitte millegagi, ehkki on kõikeläbiv. Samamoodi ei pea Brahmani nägemuse saavutanud hing end kunagi oma kehaks, ehkki ta on selle asustaja.


SELGITUS

Õhk tungib vette, mudasse, väljaheidetesse nagu kõike muusse eksisteerivasse, kuid ometigi ei segune see millegagi. Samamoodi on elusolend oma peenekoelise olemuse tõttu erinevates kehades viibides neist alati lahus seisev. Seepärast on võimatu näha materiaalsete silmadega seda, kuidas elusolend on kokkupuutes selle kehaga ning kuidas ta sellest pärast keha hävimist lahkub. Ükski teadlane pole suutnud seda seletada.

<<<<    >>>>