13. Peatükk: Loodus, nautija ja teadvus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 13.27


yāvat sañjāyate kiñcit
sattvaḿ sthāvara-jańgamam
kṣetra-kṣetrajña-saḿyogāt
tad viddhi bharatarṣabha


yāvat — mis iganes; sañjāyate — hakkab eksisteerima; kiñcit — ükskõik, mis; sattvam — eksistents; sthāvara — liikumatu; jańgamam — liikuv; kṣetra — keha; kṣetra-jña — ja keha tundja; saḿyogāt — vahelise ühendusega; tat viddhi — sa pead seda teadma; bharata-ṛṣabha — oo, Bhāratate juht.

TÕLGE

Oo, Bhāratate juht, tea, et kõik, mida sa näed eksisteerivat, olgu see siis liikuv või liikumatu, on üksnes tegevusvälja ja tegevusvälja tundja vaheline ühend.


SELGITUS

Selles värsis räägitakse nii materiaalsest loodusest kui ka elusolendist, mis mõlemad eksisteerisid juba enne universumi loomist. Kõik loodu on vaid elusolendi ja materiaalse looduse vaheline ühend. Eksisteerib palju liikumatuid avaldumisi nagu puud, mäed ja künkad, ning samuti suur hulk liikuvaid eksistentsi liike. Kõik nad on üksnes materiaalse looduse ja kõrgema energia (elusolendi) vahelised ühendid. Ilma kõrgema energia, elusolendi puudutuseta ei saa midagi kasvada. Materiaalse ja vaimse looduse vahelised suhted on igavesed ning loodud Kõigekõrgema Jumala poolt, mistõttu Jumal on ka nende mõlema, nii kõrgema kui ka madalama looduse valitseja. Tema on loonud materiaalse looduse ning kui kõrgem loodus on asetatud sellesse materiaalsesse loodusse, saavad teoks kõik need tegevused ja ilmuvad kõik need avaldumised, mida me enda ümber näeme.

<<<<    >>>>