13. Peatükk: Loodus, nautija ja teadvus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 13.24


ya evaḿ vetti puruṣaḿ
prakṛtiḿ ca guṇaiḥ saha
sarvathā vartamāno 'pi
na sa bhūyo 'bhijāyate


yaḥ — igaüks, kes; evam — sedasi; vetti — mõistab; puruṣam — elusolendit; prakṛtim — materiaalset loodust; ca — ja; guṇaiḥ — materiaalse looduse guṇasid; saha — koos; sarvathā — igal moel; vartamānaḥ — asetsedes; api — hoolimata; na — mitte kunagi; saḥ — tema; bhūyaḥ — taas; abhijāyate — sünnib.

TÕLGE

See, kes mõistab seda filosoofiat materiaalsest loodusest, elusolendist ja looduse guṇade vastastikusest mõjust, saavutab kindlasti vabanemise. Ükskõik, milline on tema praegune positsioon, ei pea ta enam uuesti sündima.


SELGITUS

Mõistes selgelt materiaalset loodust, Ülihinge, individuaalset hinge ning nendevahelisi suhteid, on inimene valmis vabanemiseks ning võib pöörduda tagasi vaimsesse maailma. Selline inimene ei pea enam kunagi pöörduma tagasi siia materiaalsesse maailma. Sellise tulemuse toovad kaasa teadmised. Teadmiste eesmärgiks on selgelt mõista, et elusolend on oma eksimuse läbi langenud siia materiaalsesse eksistentsi. Oma isiklike pingutuste ning autoriteetide, pühakute ja vaimse õpetaja juhenduste abil peab ta mõistma oma positsiooni ning pöörduma tagasi vaimsesse teadvusse ehk Kṛṣṇa teadvusse, mõistes "Bhagavad-gītāt" nii nagu seda selgitab Jumala Isiksus. Siis võib ta kindel olla, et tõuseb vaimsesse maailma, nautimaks igavest õndsust ja teadmisi täis elu ega lange enam kunagi tagasi materiaalsesse eksistentsi.

<<<<    >>>>