See värss on väga oluline, sest selle abil võime me mõista, kuidas elusolend liigub ühest kehast teise. Teises peatükis selgitatakse, et elusolend vahetab pidevalt kehasid täpselt samamoodi nagu me vahetame riideid. See "riiete vahetus" toimub põhjusel, et elusolend on kiindunud materiaalsesse eksistentsi. Nii kaua kui ta viibib selle ebareaalse avaldumise lummuses, jätkab ta rändamist ühest kehast teise. Kuna ta ihaldab valitseda materiaalse looduse üle, on ta asetatud sellistesse soovimatutesse tingimustesse. Vastavalt materiaalsele soovile sünnib elusolend vahel pooljumala, vahel inimese, vahel pühaku, vahel looma, linnu, putuka või vee-elaja kehas. See ringkäik jätkub pidevalt. Ning kõikidel juhtudel peab elusolend end olukorra peremeheks, ehkki tegelikult viibib ta materiaalse looduse võimu all.

Käesolevas värsis selgitatakse, kuidas elusolend satub erinevatesse kehadesse. Selle põhjuseks on kokkupuutumine looduse erinevate guṇadega. Seepärast peab inimene tõusma kõrgemale materiaalse looduse kolmest guṇast ning jõudma transtsendentaalsele tasandile. Seda nimetatakse Kṛṣṇa teadvuseks. Viibimata Kṛṣṇa teadvuse tasandil, sunnib materiaalne teadvus elusolendit vahetama üksteise järel erinevaid kehasid, sest juba mäletamatutest aegadest alates on ta omanud materiaalseid soove. Nüüd peab ta aga oma soovide kontseptsiooni muutma. Selline muutus võib teoks saada aga ainult autoriteetset informatsiooni kuulates. Parima näite sellest leiame me siitsamast "Bhagavad-gītāst" — Arjuna kuuleb Jumala teadust Kṛṣṇalt. Kui elusolend hakkab samuti kuulama autoriteetseid teadmiste allikaid, kaob temast järk-järgult iidsetest aegadest südames hoitud soov materiaalse looduse üle valitseda ning ta hakkab kogema vaimset õnne. Ühes vedalikus mantras öeldakse, et mida enam inimene õpib suhtlema Jumala Kõrgeima Isiksusega, seda enam hakkab ta nautima oma igavest ja õndsust täis elu.