13. Peatükk: Loodus, nautija ja teadvus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 13.16


bahir antaś ca bhūtānām
acaraḿ caram eva ca
sūkṣmatvāt tad avijñeyaḿ
dūra-sthaḿ cāntike ca tat


bahiḥ — väljaspool; antaḥ — seespool; ca — samuti; bhūtānām — kõikide elusolendite; acaram — liikumatu; caram — liikuv; eva — samuti; ca — ja; sūkṣmatvāt — peenekoelisuse tõttu; tat — see; avijñeyam — teadmatu; dūra-stham — kaugel eemal; ca — samuti; antike — lähedal; ca — ja; tat — see.

TÕLGE

Kõrgeim Tõde eksisteerib nii kõikide liikuvate ja liikumatute elusolendite sees kui ka neist väljaspool. Kuna Ta on peenekoeline, pole Teda võimalik materiaalsete meeltega näha või tunda. Ehkki Ta on väga kaugel eemal, on Ta alati kõikide lähedal.


SELGITUS

Vedakirjandusest saame me teada, et Nārāyaṇa, Kõrgeim Isiksus, asub nii igas elusolendis kui neist kõigist väljaspool. Ta viibib nii vaimses kui materiaalses maailmas. Ehkki Ta asub kaugel eemal, on Ta ikkagi meie lähedal. Sedasi kinnitavad vedalikud pühakirjad. “sīno dūraḿ vrajati śayāno yāti sarvataḥ. ("Kaṭha Upaniṣad" 1.2.21) Jumal on alati täis transtsendentaalset õndsust, nautides Oma täiuslikke jumalikke omadusi, kuid nagu kinnitatakse vedakirjanduses, ei suuda me seda oma materiaalsete meelte ja mõistusega näha ega mõista. Ent see, kes on puhastanud oma mõistuse ja meeled, praktiseerides Jumala pühendunud teenimist Kṛṣṇa teadvuses, suudab Teda pidevalt näha. Ka "Brahma-saḿhitās" kinnitatakse, et see, kes on arendanud endas välja armastuse Kõigekõrgema Jumala vastu, suudab Teda näha alati, lakkamatult. Ning "Bhagavad-gītā" (11.54) kinnitab, et Jumalat on võimalik näha ja mõista üksnes pühendunud teenimise läbi. Bhaktyā tv ananyayā śakyaḥ.

<<<<    >>>>