Bhagavad-gītā nii nagu see on 12.6-7
ye tu sarvāṇi karmāṇi
mayi sannyasya mat-parāḥ
ananyenaiva yogena
māḿ dhyāyanta upāsate
teṣām ahaḿ samuddhartā
mṛtyu-saḿsāra-sāgarāt
bhavāmi na cirāt pārtha
mayy āveśita-cetasām
ye — need, kes; tu — aga;
sarvāṇi — kõik; karmāṇi — tegevused; mayi — Mulle;
sannyasya — loovutades; mat-parāḥ — olles kiindunud Minusse;
ananyena — täielikult; eva — kindlasti;
yogena — sellise bhakti-jooga praktika läbi; mām — Minule;
dhyāyantaḥ — mediteerides; upāsate — kummardavad;
teṣām — nende; aham — Mina; samuddhartā — päästja;
mṛtyu — surma; saḿsāra — materiaalses eksistentsis;
sāgarāt — ookeanist; bhavāmi — Ma muutun; na — ei;
cirāt — pärast pikka aega; pārtha — oo, Pṛthā poeg;
mayi — Minule; āveśita — keskendunud; cetasām — nende,
kelle mõistus.
TÕLGEKuid need, oo, Pṛthā poeg, kes kummardavad Mind, ohverdades
kõik oma tegevused Minule ning pühendudes vankumatu usuga Minule, need, kes on
rakendanud end Minu pühendunud teenimisse ning kes mediteerivad alati Minule,
olles keskendanud oma mõistuse Minule, päästan Ma kiirelt sünni ja surma
ookeanist.
SELGITUSSiin öeldakse selgelt, et pühendunud on väga õnnelikud inimesed,
sest Jumal päästab nad väga kiirelt surma ja sünni ookeanist. Puhta pühendunud
teenimisega jõuab inimene arusaamani, et Jumal on võimas ning et individuaalne
hing on Jumalale alluv. Tema kohuseks on teenida Jumalat, kui ta aga seda ei
tee, teenib ta māyāt.
Nagu öeldud juba eespool, saab Kõigekõrgemale Jumalale austust
avaldada üksnes Teda pühendunult teenides. Seepärast tuleb täielikult pühenduda
Jumala teenimisele. Soovides Kṛṣṇani jõuda, peab inimene keskendama oma
mõistuse täielikult Kṛṣṇale. Inimene peab töötama üksnes Kṛṣṇa heaks, olenemata
sellest, millist tööd ta teeb. Selline on pühendunud teenimise nõue. Pühendunu
ei soovi saavutada ühtegi teist eesmärki peale Jumala Kõrgeima Isiksuse
rahuldamise. Tema elu missiooniks on rahuldada Kṛṣṇat ning Kṛṣṇa rahuldamiseks
on ta valmis ohverdama kõik, nii nagu Arjuna tegi seda Kurukṣetra lahingus.
Protsess selle eesmärgi saavutamiseks on väga lihtne: inimene võib täita oma
kohustusi ning korrata samal ajal Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare
Hare/Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Seda transtsendentaalset
mantrat korrates kiindub pühendunu Jumala Isiksusse.
Kõigekõrgem Jumal lubab siinkohal, et Ta päästab viivitamatult
Teda sel viisil teeniva puhta pühendunu materiaalse eksistentsi ookeanist.
Need, kes on jooga praktiseerimises edasi jõudnud, võivad jooga protsessi abil
kanda hinge vastavalt oma tahtele ükskõik millisele planeedile. Eksisteerib ka
teisi võimalusi, kuid mis puutub pühendunutesse, siis öeldakse siin selgelt, et
Jumal Ise võtab nad Enda juurde. Pühendunu ei pea ootama, kuni ta on omandanud
suured kogemused, et end vaimsesse taevasse kanda.
"Varāha Purāṇas" öeldakse:
nayāmi paramaḿ sthānam
arcir-ādi-gatiḿ vinā
garuḍa-skandham āropya
yatheccham anivāritaḥ
Selle värsi mõte seisneb selles, et pühendunul pole hinge kandmiseks
vaimsetele planeetidele vaja praktiseerida
aṣṭāńga-joogat. Tema eest kannab
hoolt Kõigekõrgem Jumal Ise. Ta ütleb siin selgelt, et Tema Ise päästab Oma
pühendunu. Lapse eest kannavad hoolt tema vanemad ning seepärast ei pea laps
muretsema. Ka pühendunu ei pea enese teisele planeedile kandmiseks
praktiseerima eraldi joogat. Kõigekõrgem Jumal tuleb koheselt, Oma armust,
Garuḍa linnu seljas istudes, Oma pühendunut materiaalsest eksistentsist
päästma. Ehkki ookeani kukkunud inimene võib rabelda ja püüda end päästa, ei
õnnestu see tal isegi siis, kui ta on ka suurte oskustega ujuja. Ent kui tuleb
keegi, kes ta veest välja tõstab, siis on ta suuremate raskusteta pääsenud.
Samamoodi tõstab Jumal Oma pühendunu välja materiaalse eksistentsi ookeanist.
Selleks tuleb lihtsalt praktiseerida Kṛṣṇa teadvuse lihtsat meetodit ning
rakendada end täielikult Jumala pühendunud teenimisse. Iga arukas inimene
eelistab alati pühendunud teenimise teed igale teisele. "Nārāyaṇīyas"
kinnitatakse seda järgmiselt:
yā vai sādhana-sampattiḥ
puruṣārtha-catuṣṭaye
tayā vinā tad āpnoti
naro nārāyaṇāśrayaḥ
Antud värsi mõte on selles, et inimene ei peaks tegelema erinevate
karmaliste tegevustega või teadmiste arendamisega mõttespekulatsioonide abil.
See, kes on pühendunud Kõrgeimale Isiksusele, saavutab ka kõik need positiivsed
resultaadid, mida on võimalik saada teisi joogaprotsesse, mõttespekulatsioone,
rituaale, ohverdusi, heategevust jne praktiseerides. See on pühendunud
teenimise eriline õnnistus.
Lihtsalt korrates Kṛṣṇa püha nime: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa,
Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, võib
Jumala pühendunu lihtsalt ja õnnelikult kõrgeimasse sihtpunkti jõuda. Ühegi
teise religiooni meetodi abil sama tulemust saavutada pole võimalik.
"Bhagavad-gītā" kokkuvõte antakse kaheksateistkümnendas
peatükis, kus öeldakse:
sarva-dharmān parityajya
mām ekaḿ śaraṇaḿ vraja
ahaḿ tvāḿ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ
Inimene peaks loobuma kõikidest teistest eneseteadvustamise
protsessidest ning lihtsalt teenima pühendunult Jumalat, viibides Kṛṣṇa
teadvuses. See võimaldab inimesel jõuda elu kõrgeima täiuslikkuseni. Ta ei pea
muretsema eelmistes eludes sooritatud pattude pärast, sest Kõigekõrgem Jumal
Ise kannab tema eest täielikult hoolt. Seepärast pole mõtet asjatult üritada
end ise vaimse eneseteadvustamise kaudu päästa. Leidku kõik varju kõikvõimsa
Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa juures! See on elu kõrgeim täiuslikkus.
<<<< >>>>