Vastusena Arjuna küsimusele ütleb Kṛṣṇa selgelt, et seda, kes keskendub Temale kui isiksusele ning teenib Teda usu ja pühendumusega, peab Ta kõige täiuslikumaks joogiks. Sellise Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese jaoks ei ole materiaalseid tegevusi, sest ta teeb kõike Kṛṣṇa heaks. Puhas pühendunu ei ole kunagi tegevusetult. Vahel ta laulab, vahel ta kuulab või loeb raamatuid Kṛṣṇast või valmistab prasādamit või käib turul Kṛṣṇa teenimiseks vajalikke kaupu ostmas või peseb nõusid või templit. Kuid ükskõik, mida ta ka teeb, ei lase ta hetkegi mööda, rakendamata end Kṛṣṇa teenimisse. Sedasi toimides viibib ta täielikus samādhis.