12. Peatükk: Pühendunud teenimine

Bhagavad-gītā nii nagu see on 12.12


śreyo hi jñānam abhyāsāj
jñānād dhyānaḿ viśiṣyate
dhyānāt karma-phala-tyāgas
tyāgāc chāntir anantaram


śreyaḥ — parem; hi — kindlasti; jñānam — teadmised; abhyāsāt — kui praktika; jñānāt — kui teadmised; dhyānam — meditatsioon; viśiṣyate — peetakse paremaks; dhyānāt — kui meditatsioon; karma-phala-tyāgaḥ — karmaliste tegevuste tulemustest loobumine; tyāgāt — sellise loobumuse läbi; śāntiḥ — rahu; anantaram — seejärel.

TÕLGE

Kui sa ei ole ka selleks võimeline, siis arenda endas teadmisi. Kuid teadmistest parem on meditatsioon ning meditatsioonist parem on oma tegevuse viljadest loobumine, sest sellise loobumuse läbi on võimalik saavutada mõistuse rahu.


SELGITUS

Nagu nimetatud eelnenud värssides, eksisteerib kahte laadi pühendunud teenimist: esimesel juhul järgib inimene reguleerivaid printsiipe, teisel juhul on ta armastuses kiindunud Jumala Kõrgeimasse Isiksusse. Nende jaoks, kes ei suuda Kṛṣṇa teadvuse põhimõtteid järgida, on parem arendada endas teadmisi, sest teadmiste läbi võib inimene mõista oma tegelikku positsiooni. Teadmisi arendades jõuab inimene järk-järgult meditatsioonini ning meditatsiooni abil võib inimene aja jooksul jõuda Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmiseni. Eksisteerivad protsessid, mis juhivad inimese arusaamani, et ta ise ongi Kõigekõrgem; kui inimene ei suuda end pühendunud teenimisse rakendada, võib ta praktiseerida sellist meditatsiooni. Kui inimene ei suuda sellist meditatsiooni praktiseerida, siis on vedakirjanduses ettekirjutatud suur hulk kohustusi nii brāhmaṇate, kṣatriyate, vaiśyade kui ka śūdrate jaoks. Need on ära toodud ka "Bhagavad-gītā" viimases peatükis. Kuid igal juhul peaks inimene püüdma loobuda oma töö viljadest, mis tähendab, et oma töö resultaadid tuleb rakendada mõnel heategeval eesmärgil.

Kokkuvõttes võib seega öelda, et kõrgeima eesmärgi saavutamiseks, Jumala Kõrgeima Isiksuseni jõudmiseks, on kaks teed: esimene neist on järk-järgulise arengu tee, teine aga otsetee. Pühendunud teenimine Kṛṣṇa teadvuses on otsene meetod ning teine meetod tähendab oma töö viljadest loobumist. Töö viljadest loobumise järel on võimalik jõuda teadmiste tasandile, seejärel meditatsiooni tasandile, seejärel Ülihinge mõistmiseni ning lõpuks Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmise tasandile. Inimene võib valida kas mitmeastmelise või otsese tee. Kuna kõik ei suuda omaks võtta otsest teed, soovitatakse ka mitmeastmelist teed. Tuleb siiski mõista, et Kṛṣṇa soovitab Arjunale üksnes otsest teed, sest Arjuna viibib juba Kõigekõrgema Jumala armastuse ja pühendumusega teenimise tasandil. Mitmeastmelist meetodit soovitatakse neile, kes ei asu veel sellel tasandil. Nemad peaksid järgima järk-järgulist loobumuse, teadmiste, meditatsiooni ja Ülihinge ning Brahmani teadvustamise protsessi. Sellegipoolest rõhutatakse "Bhagavad-gītās" ikkagi eelkõige otsest meetodit. Kõigile soovitatakse järgida otsest meetodit ja alistuda Jumala Kõrgeimale Isikusele, Kṛṣṇale.

<<<<    >>>>