11. Peatükk: Kõiksuse kuju |
Kui Kṛṣṇa ilmus Vasudeva ja Devakī pojana, ilmus Ta esmalt neljakäelise Nārāyaṇana ning seejärel omandas Ta vanemate soovil tavalise lapse väljanägemise. Kṛṣṇa teadis, et Arjuna ei omanud huvi näha Kṛṣṇa neljakäelist keha, ent kuna Arjuna seda palus, ilmutas Kṛṣṇa End talle neljakäelisena ning omandas seejärel Oma kahekäelise kuju. Väljend saumya-vapuḥ on antud värsis väga oluline. Saumya-vapuḥ tähendab "ülimalt ilus keha"; õigupoolest tuntakse Kṛṣṇa keha kui kõige ilusamat keha. Kṛṣṇa kohalolekul olid kõik kütkestatud Tema keha ilust. Kṛṣṇa kehastus universumi valitsejana on aga väga hirmuäratav ning peletamaks Oma pühendunu, Arjuna hirmu, näitas Ta talle jälle Oma ilusat Kṛṣṇa keha. "Brahma-saḿhitās" (5.38) öeldakse: premāñjana-cchurita-bhakti-vilocanena. "Ainult see inimene, kelle silmad on võitud armastuse salviga, suudab näha Śrī Kṛṣṇa ilusat keha."