11. Peatükk: Kõiksuse kuju

Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.46

kirīṭinaḿ gadinaḿ cakra-hastam
icchāmi tvāḿ draṣṭum ahaḿ tathaiva
tenaiva rūpeṇa catur-bhujena
sahasra-bāho bhava viśva-mūrte

kirīṭinam — krooniga; gadinam — nuiaga; cakra-hastam — ketas käes; icchāmi — ma soovin; tvām — Sind; draṣṭum — näha; aham — mina; tathā eva — selles positsioonis; tena eva — sellel; rūpeṇa — kujul; catuḥ-bhujena — neljakäelisel; sahasra-bāho — oo, tuhandekäeline; bhava — lihtsalt saa; viśva-mūrte — oo, kõiksuse kuju.

TÕLGE

Oo, kõiksuse kuju, oo, tuhandekäeline Jumal, ma soovin näha Sind Sinu neljakäelisel kujul, kui Sinu pead katab kroon ning kui Sa hoiad kätes nuia, ketast, merikarpi ja lootoselille. Ma ihkan näha Sind sellisel kujul.

SELGITUS

"Brahma-saḿhitās" (5.39) öeldakse: rāmādi-mūrtiṣu kalā-niyamena tiṣṭhan. "Jumal omab igavesti sadu ja tuhandeid erinevaid avaldumisvorme ning peamised nendest on Rāma, Nṛsiḿha, Nārāyaṇa jt." Jumalal on lugematu arv erinevaid avaldumisvorme. Kuid Arjuna teadis, et algne Jumala Isiksus on Kṛṣṇa, kes oli hetkel omandanud Oma ajaliku kõiksuse kuju. Nüüd soovib Arjuna näha Jumalat Nārāyaṇa kujul, mis on vaimne. Käesolev värss kinnitab selgelt väidet "Śrīmad-Bhāgavatamis", kus öeldakse, et Kṛṣṇa on algne Jumala Isiksus, kellest lähtuvad kõik teised ekspansioonid. Kṛṣṇa ei erine Oma täielikest ekspansioonidest ning Ta on Jumal Oma kõikides lugematutes kehastustes. Ükskõik, millise kuju ta ka omandab, on Ta alati nooruslik. See on Jumala Kõrgeima Isiksuse muutumatu omadus. See, kes teab tõde Kṛṣṇast, vabaneb kohe kogu materiaalse maailma saastast.

<<<< >>>>