Erinevalt Bhīṣmadeva merikarbist kirjeldatakse Kṛṣṇa ja Arjuna poolt puhutud merikarpe kui transtsendentaalseid. Nende transtsendentaalsete merikarpide helid kinnitasid, et vastaspoolel pole mingeid võiduvõimalusi, sest Kṛṣṇa oli Pāṇḍavate poolel. Jayas tu pāṇḍu-putrāṇāḿ yeṣāḿ pakṣe janārdanaḥ. Võit on alati selliste inimestega nagu Pāṇḍu pojad, sest nad suhtlevad Jumal Kṛṣṇaga. Ja millal iganes ja kus iganes viibib Jumal, on koos Temaga ka õnnejumalanna, sest õnnejumalanna ei lahku oma abikaasast kunagi. Seetõttu ootasid Arjunat edu ja võit, mida märkisid ka Viṣṇu ehk Jumal Kṛṣṇa merikarbist tõusnud transtsendentaalsed helid. Lisaks sellele oli sõjavanker, millel kaks sõpra istusid, kingitus Arjunale Agnilt (tulejumalalt) ning see tähendas, et selle sõjavankriga võidetakse kõik vastased ükskõik, kus kolmes maailmas.